Suure suuga olen lubanud kirjutada, aga jälle pole seda nii kaua teinud.. Ei teagi kuskohast alustada.. Mul oli ju kaks kuud tagasi sünnipäev, üllatuseks tulid mu armsad Anks, Stas ja Aron meile siia külla.. :) Kaks nädalat olid siin, kui nemad ära läksid tuli mu emme kaheks nädalaks, niiet lennujaama oli meil täitsa üks minek.. Mul on nii hea meel, et nad lõpuks siiapoole jõudsid ja siin ära käisid, issi oleks võinud ka tulla, aga küll ka tema ükskord jõuab :)
Ükskord mõtlesime Jansaga, et läheme natuke varem tööjuurde, et läheme kohvitame ja sööme natuke.. niisiis seadsime ennast 20minutit varem kodust välja, tööle jõudes jäi meile niiöelda teepeale ette külmkapp (võite ette kujutada, selline nagu üks suur tuba, kus on kõik juur- ja puuviljad).. mõtlesime, et võtame siis paar tomatit ka ikka kaasa. Astusime uksest sisse ja Jansa lausus kuldsed laused: "Kui hea jahe siin on, siia võikski jääda!" ... järgmisel hetkel sulgus uks ning seejärel kustus tuli.. Esimene küsimus oli: "Siisu, kus sa oled?" Ning sekund hiljem olime mõlemad paanikas, sest uks lihtsalt ei avanenud.. hetk hiljem tundsime, kuidas kananahk tuli ihule ja hirm tegi veel oma töö.. Polnud muud teha, kui lihtsalt karjuda ja ust tampida, seejärel kõndis hotelli "hooldaja-remondimees" mööda, kes meile ukse avas.. Seejärel läks Jansa tagasi külmkappi ning väljus tomatid käes, kui meie ette sattus kuri peakokk, kelle esimesene küsimus oli, et miks me tema tomateid sööme? :D Minu näost võis lugeda vaid: "Are u serious???" Vähe sellest, et Jansa jõudis külmkapis rääkida, kuidas me ära sureme ja kuidas õhtul keegi meid leiab, kui lilli võtma tullakse... küsib tema, et miks me tema tomateid sööme.. vähe sellest, iga hommik staffi minnes meenutavad meile kõik meie seiklust, küsides, kas täna tomatit ei söögi.. :)
Nädal tagasi käisime ühel peol "save water, drink alcohol" hotelli staff'iga, kus oli open-bar, pilet oli 15eurot ja nagu nimi ütleb, siis juua võis lõpmatuseni.. Ülemõistuse tore õhtu oli! Peol lasti ainult kreeka muusikat, mis oli omamoodi.. aga meile kõigile meeldis, alguses tööjuures rääkisime, et ehk ei ole nii lõbus, kui muusika meile midagi ei ütle, aga vastupidi, super oli :)
Ilmad on meil väga soojad, juulis ei suutnud korralikult magadagi, sest nii palav oli.. aga nüüd oleme sellega juba harjunud, päeval on temperatuur üle 40ne, öösel 30. Võite ju ette kujutada küll, kui lust on peale tööd randa minna ja lihtsalt lebotada. Siin on paljudel kombeks rannatennist mängida, niisiis mõtlesime seda teha meiegi... Ostsime esimesed reketid, lõbu jätkus vaid paariks minutiks, sest suutsime koheselt ühe reketi katki mängida.. Seejärel kaotasime pallid ära, ostsime uued, kaotasime reketi ära, ostsime uued, lõhkusime pallid ära.. ostsime uued, siis varastati reketid ära... ehk siis mõtlesime, et asi pole meile, nokk kinni ja saba lahti. Lõppude lõpuks saime ikka asja käppa, just ükspäev rääkisime, et tennise-igatsus on, niiet.... :)
Ma olen mõelnud, et ma ei kirjutagi muust, ainult sellest kui palju mulle siin meeldib ja kui hea siin on... aga just nii ongi. Ma pole öelnud, et Eestis parem ei oleks, ma ei tea, kas ma just Eestit igatsen, aga enda inimesi küll. Nii paljud on küsinud, et kui kaua siis veel? Seda ei tea ma veel isegi.. ma tulin siia teadmisega, et ehk siis aastaks, aga hetkel on mõtteis vähemalt teine veel, kuid eks seda näitab aeg.. kuna aeg lendab nii kiiresti, siis ei oska ma iial öelda, mis saab homme. Ära ma teid unustanud ei ole ja mõtlen teie peale ikka kogu aeg.. Muah!
No comments:
Post a Comment