''Sa ei julge. Tähendab - Sul pole tahtmist. Tahtmine annab julguse."

Pean taaskord ütlema, et nii palju aega on viimasest postitusest möödas. Lubasin juba ammu-ammu, aga ei ole seda jõudnud teha. Igatahes, Viivu lubas ju mainida, et eks natuke ole see tema süü ka, hehe :D
Vahepeal on ju nii palju toimunud.. alustaks vist sellest, et me jõudsime ikka Ayia Napal ära käia, kahjuks vaid ühe korra, aga asi seegi.. Hooaeg on ju seal lühem kui siin mujal.. Seal olid nii vinged peod ja nii ilusad rannad!! Käisime päevakruiisil, nii mõnus. Ilmselt siin Paphosel oleks see sama mõnus, aga Ayia Napal tundsime end tõeliste turistidena. Lisaks sellele tegime ära slingshot ride, see on siis põhimõtteliselt selline asi, et sa istud ühe "palli" sisse, kus sind nööritatakse-traksitatakse kinni ja seejärel võib sõit alata 100m kõrgusele kuni 160km/h - üks vingemaid asju üldse! Saime endale videod ka, kogu aeg kui vaatame, ei suuda naeru tagasi hoida, niiet kõigil kellel võimalus - MEIE SOOVITAME! 
Seejärel tulid Viivu ja Triinu siia.. Ja just siis ei olnud ma Viivut näinud täpselt 11 kuud, siiani on seda imelik mõelda. Ma mõtlesin, et sellest kirjutan ilmselt palju, et mida me kõike tegime.. aga nüüd ma ei oskagi millestki rääkida. Me käisime rannas, käisime peol, mängisime bowlingut, sõime sushit, oeeh.. Ei väsi vist kordamast, et aeg lendab nii kiiresti, sama kiiresti lendas see armas nädal.  Ja üldse meil oli neljakesi nii tore, igatsen teiiid! PS! Lubasin kirjutada, et Viivu jättis oma sokid mulle. :D Pildid on alati öelnud rohkem, kui minu sõnad, niiet neid siis seekord natuke rohkem kui üks. 
Pärast Viivut ja Triinut tulid meile külla Jansa perekond, niiet kaks järgmist nädalat olid meil ka sisustatud, nii tore oli taaskord.. nüüd tundub meil korter natuke suure-võitu, ometi on ta ju väike. :D
Iga hea asi lõppeb kord ning meie suvi hakkab ka otsa saama, teil on juba lumi maas ning ka meil lähevad ilmad jahedamaks (loe: rannas saab veel käia, kuid mitte ilmselt kauaks). Nüüd pikemaks ajaks pole meil muud külla oodata, kui vihma, selleni on veel natuke aega, aga vaheldus missugune sellele kuumusele.
Kolm korda võin öelda sõna USKUMATU, aga meil sai siin oldud juba AASTA! Kes oleks osanud arvata, et me jäämegi siia esialgu aastaks või rohkemgi veel? Kindel on see, et seda aastat ei vahetaks ma mitte millegi muu vastu. Janika on suutnud mind välja kannatada terve aasta, mille üle on mul ainult hea meel. Mul on silme ees see, kuidas me uhkelt seadsime sammud Londoni poole, kus lennujaamas tuli oodata rohkem kui 15 tundi ning kuidas me surmväsinutena istusime lennukis ja silmitsesime pikki-silmi Küprose lennujaama.. ja nüüd leian enda mõtteist tihti laulusõnad: "Ma pole turist, ma elan siin.."

Ja nüüd ma siin istun, tee tass käes ja nostalgitsen.. aga teile vaatamiseks mõned pildid...

 Lets have some shots...

This girl is on fire.. :*

 TERVISEKS!

 We are the party shaker .. Lets party toniiight (8) 

 Ilmselt sa mu maha lööd.. aga mulle nii meeldib!

 They just wanna have f-u-n!

You only live once.. but if you live it right, once is enough.

Suure suuga olen lubanud kirjutada, aga jälle pole seda nii kaua teinud.. Ei teagi kuskohast alustada.. Mul oli ju kaks kuud tagasi sünnipäev, üllatuseks tulid mu armsad Anks, Stas ja Aron meile siia külla.. :) Kaks nädalat olid siin, kui nemad ära läksid tuli mu emme kaheks nädalaks, niiet lennujaama oli meil täitsa üks minek.. Mul on nii hea meel, et nad lõpuks siiapoole jõudsid ja siin ära käisid, issi oleks võinud ka tulla, aga küll ka tema ükskord jõuab  :) 

Ükskord mõtlesime Jansaga, et läheme natuke varem tööjuurde, et läheme kohvitame ja sööme natuke.. niisiis seadsime ennast 20minutit varem kodust välja, tööle jõudes jäi meile niiöelda teepeale ette külmkapp (võite ette kujutada, selline nagu üks suur tuba, kus on kõik juur- ja puuviljad).. mõtlesime, et võtame siis paar tomatit ka ikka kaasa. Astusime uksest sisse ja Jansa lausus kuldsed laused: "Kui hea jahe siin on, siia võikski jääda!" ... järgmisel hetkel sulgus uks ning seejärel kustus tuli.. Esimene küsimus oli: "Siisu, kus sa oled?" Ning sekund hiljem olime mõlemad paanikas, sest uks lihtsalt ei avanenud.. hetk hiljem tundsime, kuidas kananahk tuli ihule ja hirm tegi veel oma töö.. Polnud muud teha, kui lihtsalt karjuda ja ust tampida, seejärel kõndis hotelli "hooldaja-remondimees" mööda, kes meile ukse avas.. Seejärel läks Jansa tagasi külmkappi ning väljus tomatid käes, kui meie ette sattus kuri peakokk, kelle esimesene küsimus oli, et miks me tema tomateid sööme? :D Minu näost võis lugeda vaid: "Are u serious???" Vähe sellest, et Jansa jõudis külmkapis rääkida, kuidas me ära sureme ja kuidas õhtul keegi meid leiab, kui lilli võtma tullakse... küsib tema, et miks me tema tomateid sööme.. vähe sellest, iga hommik staffi minnes meenutavad meile kõik meie seiklust, küsides, kas täna tomatit ei söögi.. :) 

Nädal tagasi käisime ühel peol "save water, drink alcohol" hotelli staff'iga, kus oli open-bar, pilet oli 15eurot ja nagu nimi ütleb, siis juua võis lõpmatuseni.. Ülemõistuse tore õhtu oli! Peol lasti ainult kreeka muusikat, mis oli omamoodi.. aga meile kõigile meeldis, alguses tööjuures rääkisime, et ehk ei ole nii lõbus, kui muusika meile midagi ei ütle, aga vastupidi, super oli :)

Ilmad on meil väga soojad, juulis ei suutnud korralikult magadagi, sest nii palav oli.. aga nüüd oleme sellega juba harjunud, päeval on temperatuur üle 40ne, öösel 30. Võite ju ette kujutada küll, kui lust on peale tööd randa minna ja lihtsalt lebotada. Siin on paljudel kombeks rannatennist mängida, niisiis mõtlesime seda teha meiegi... Ostsime esimesed reketid, lõbu jätkus vaid paariks minutiks, sest suutsime koheselt ühe reketi katki mängida.. Seejärel kaotasime pallid ära, ostsime uued, kaotasime reketi ära, ostsime uued, lõhkusime pallid ära.. ostsime uued, siis varastati reketid ära... ehk siis mõtlesime, et asi pole meile, nokk kinni ja saba lahti. Lõppude lõpuks saime ikka asja käppa, just ükspäev rääkisime, et tennise-igatsus on, niiet.... :) 

Ma olen mõelnud, et ma ei kirjutagi muust, ainult sellest kui palju mulle siin meeldib ja kui hea siin on... aga just nii ongi. Ma pole öelnud, et Eestis parem ei oleks, ma ei tea, kas ma just Eestit igatsen, aga enda inimesi küll. Nii paljud on küsinud, et kui kaua siis veel? Seda ei tea ma veel isegi.. ma tulin siia teadmisega, et ehk siis aastaks, aga hetkel on mõtteis vähemalt teine veel, kuid eks seda näitab aeg.. kuna aeg lendab nii kiiresti, siis ei oska ma iial öelda, mis saab homme. Ära ma teid unustanud ei ole ja mõtlen teie peale ikka kogu aeg.. Muah! 

 Meie arbuusionuke. :D

 Maailma parim emme!

 Minu kallid!!!! :*

 Beach party'l..

 Mu armsad naiskad! :)

 Jansa, Bretu ja Helinaga mõnus lõunake :)

Igapäeva sigin-sagin jätab meile vähe aega süveneda millessegi väga olulisse..

Ilmselt pean ütlema, et ei ole kedagi ära unustanud ja mõtlen teie peale päris tihti. Ma olen suhteliselt kindel, et need inimesed, kellega ma selle aja jooksul suhelnud ei ole ei tunne mind ära, sest vahel ei tunne ma ennast isegi ära.. need kaheksa kuud on mind ikka omajagu muutnud. Üks tõsiasi on ikka ja jälle see, et nii väga interneti-inimene ma enam ei ole, vähemalt mitte nii palju kui seda olin Eestis.

Ma ei teagi millest rääkida, sest ma pole siia mitte midagi kirjutanudki. Ma võin öelda küll, et mu elu on totaalne lill hetkel, Küpros on lihtsalt nii mõnus koht.. niiet kellel puhkuseplaanid tegemata, soovitan soojalt. Siin mainiks ära, et mul käisid vahepeal külalised, küll juba oli see rohkem kui kuu tagasi, aga jah, Jaanika ja Madli käisid siin.. ja neid oli nii hea näha! Seejärel läksime kõik koos Eesti, kus ma olin kaks nädalat. Nägin kõik oma sugulased ära, keda polnud nii kaua näinud.. oi kuidas ma igatsesin neid kõiki!!!

Kui me Eestist tagasi tulime, tulid Janika issi ja issi naine meiega siia.. olid ütlemata toredad 10 päeva!! Hoopis teistsugune on olla kodus, kui armsad inimesed siin meiega on. Ükspäev tulid hotelli neli eestlast, palju kodusem tunne oli kohe. J Siinkohal mainingi, et me jätkuvalt töötame hotellis Alexander the Great Beach Hotel. Jõulude ajal oli meil megabusy, kõik ütlesid, et suvel on mitu korda hullem, aga meie jaoks on hetkelt küll suhteliselt lebo, aga eks näha ole, kuidas kõik edasi läheb, hetkel oleme igatahes rahul. Üldiselt töötame split’i, mis tähendab, et hommikul neli tundi ja õhtul neli tundi.. niiet päeval on vaba  aega küll ja küll. Õppinud oleme siin väga palju ja nii mõnedki koolitused läbinud. Ilmadest nii palju, et suvi on meil ikka kätte jõudnud.. temperatuur ulatub 40ni, niiet augustit me enam näha ei taha.. aga väga mõnus on küll muidu.

Peod on siin hoopis teistmoodi, pidu on igapäev, mitte ainult nv’del. Varsti hakkavad igasugused rannapeod, niiet järjest huvitavamaks läheb. Turiste tuleb iga päevaga aina rohkem ja rohkem, niiet elu on meil siin juba täies hoos. 
Esmaspäeval käisime Jansaga Limassolis, nostalgitsesime ja shoppasime..  esimesed Küprose mälestused just sealt ju tulevadki J aga Paphos meeldib meile palju-palju rohkem, niiet tegime õige otsuse.

Üleüldse, see Küpros on mu elus üks õige otsus olnud ikka küll.. ma ei mäletagi, kui kaua ma tahtsin kuskile välismaale minna, aga et just Küpros.. ei väsi kordamast, kui rahul ja õnnelik ma siin olen.. Mul on hea meel, et Jansa siia minuga tuli ja me koos hakkama oleme saanud, sest alguses ju kõik ütlesid, et me koju tagasi läheks ja hooajal tuleks, aga ilmselt endasse tuleb uskuda. 

Öeldakse ju küll, et õnnega ei tasu hõisata.. ilmselt sellepärast ma nii väga oma elust ei olegi rääkinud. Mu tegelik põhjus, miks ma siia jälle kirjutasin on see, et ma sain eile ühe kirja, mis mu natuke kurvaks tegi.. niiet ma annan vahel ikka oma tegemistest teada ning ehk kunagi endalgi huvitav lugeda. Kui teil on midagi, millest te rohkem teada tahate, siis võite muidugi teada anda. J
Jansal tuleb kolme päeva pärast sünnipäev, niiet tuleb suur pidu maha pidada.. :P Siitpoolt saadame teile killuke päikest ja kallistusi!