Meie esimesed hetked..

Kui keegi veel ei tea, siis jah, me oleme lõpuks ometi Küprosel.. Esmaspäeval olime Londonis, kus ootasime 15tundi oma lendu, üritasime magada, aga sellest ei tulnud mitte midagi välja ja kogu aeg oli nii külm.. nagu öeldakse, puhanuna näeb inimene asju palju ilusamas valguses, nii ongi. Kui Larnacasse jõudsime, siis polnud me kaks ööpäeva maganud, nälg oli silmanägemise võtnud.. bussijaamast pidi hotellini ülilühike maa olema, aga buss pani meid hoopis mujal maha ja me kõndisime nagu kaks lolli, kõndisime tunni, kaks, kolm.. seal linnaosas inimesed inglise keelt väga ei tundnud, meie kahjuks.. aga jah, paljud on juba öelnud, et olgu me nii väsinud kui tahes, me ikka naeratame. Enne siia tulekut olime hotelli välja valinud, kuid sinna me ei läinud, sest see oli ikka väga hull.. kõndisime edasi ja aina otsisime, otsisime ja veelkord otsisime.. valisime ühe välja ja sinna jäime, võtsime ainult ühe öö. Õhtul läksime välja ja alles siis taipasime, et me oleme suhteliselt linna ääres, täna oleme juba palju targemad. Õhtust siis nii palju, et me leidsime juba paar tuttavat, kes sõidutasid meid oma katuseta autoga mööda Limassoli, öösel oli 21kraadi, niiet meil on siin päris hea ikka. Hotelli jõudsime mingi nelja aeg ja siis läksime kohe magama, sest kell üksteist pidime juba ära minema, aga loomulikult me magasime sisse. Nagu Jansa ütles, siis esimese õhtu kohta oli meil ikka väga lahe õhtu, tõepoolest oli. Naeratus tuleb juba sellest näole, et siin on soe ja nii armsad inimesed. Vasakpoolse liiklusega harjumiseks läheb meil ikka tükk aega veel. Istume hetkel baaris ja otsustasime, et suundume Limassolist Pafosele, niiet järgmine postitus tuleb sealt. Jah, me oleme väga rahul, Londonist Küprosele sõites oli suu kõrvuni peas ja siin on hea.. isegi kui alguses polnud kõik lilleline.